Miks ma korduskasutan

Kogu maailmas toodetud plastikust 40% tarbitakse vaid ÜKS KORD! IGAS MINUTIS jõuab maailmamerre ÜKS veoauto koormatäis prügi!

Tänane majandusmudel on raiskav, sest toetub põhimõttele tooda, tarbi ja viska ära. Selleks, et me saaksime selliselt jätkata, oleks meil vaja 1,6 Maad, aga meil on ainult 1 Maa. Seega me peame oma majandusmudeli, ühiskonnakorralduse ja tarbimisharjumused ümber korraldama oluliselt jätkusuutlikumaks, kui soovime, et ka meie lastele ja lastelastele jääks alles elamiskõlbulik planeet.

Lähenemine „tarbin ja ei muretse“ on absoluutselt mugav, aga me ei saa seda enam endale lubada! Me oleme oma tarbimisharjumustega looduskeskkonna nii kriitilisele tasemele viinud, et isegi kõige keskkonnakaugemad inimesed mõistavad, et muretsemiseks on põhjust küllaga.

Ilmselt paljud mõtlevad ja mõtlesin mõni aeg tagasi ka mina, et tegelikult ei ole prügi probleem, sest see ju töödeldakse ümber ja tehakse sellest uusi asju. Õnneks lahvatas hiljuti suur pakendiskandaal, mis tõi päevavalgele tõsiasja, et ringlusse suudetakse võtta vaid väga väike osa meie jäätmetest. Plastijäätmete puhul on tegelikult ka küsitav, kas nende ringlusse võtmine on üldse mõttekas, sest esiteks iga ringlusse võtu korraga plasti väärtus materjalina väheneb ja nii ehk naa tuleb iga kord lisada ka n-ö neitsiplasti ehk uut plasti. Teiseks on plastide sorteerimine väga keeruline, sest erinevaid liike on nii palju ja tihti märgistamata. Kolmandaks paiskavad ümbertöötlemistehased õhku väga suure hulga saastet.

Lahenduseks ei ole ka biolagunevad pakendid, sest esiteks ei ole õige kasutada põllumaad „plasti kasvatamiseks“ samal ajal kui suur osa inimkonnast nälgib. Teiseks on biolagunevate pakendite ala väga halvasti reguleeritud ja sinna alla kuuluvad nii materjalid, mis on toodetud ainult taastuvatest lähteainetest, kuid ka materjalid, mis on segud taastuvatest ja sünteetilistest materjalidest. Kahjuks osad biolagunevad pakendid ei lagune üldse ei tööstuslikus komposteerumises ega looduslikus keskkonnas. Olgu öeldud, et Eestil puudub võimekus nii nii biolagunevate kui ka komposteeruvate pakendite ümbertöötlemiseks, pole lihtsalt vastavat kompostrit. Kõik jõuab põletusse või ladustamisele. Kodukomposti võiks visata komposteeruva pakendi, millel on märgis OK Compost Home. Mina sellist imelooma näinud ei ole.

Üheks võimaluseks raiskavat eluviisi mitte elada on korduskasutada ja seeläbi vähem tarbida ning prügi tekitada.

On huvitav, et veel 50 aastat tagasi oli korduskasutus täiesti normaalne ja ka tooted vastupidavad. Miks töötab minu vanaema 50 aastat vana mikser nagu uus, aga minu 2 aastat vana mikser on juba otsad andnud? Aga miks me ostame endale uue telefoni, sest uus mudel tuli välja? Või uue mantli, sest vana tüütas ära? Siin peavad peeglisse vaatama nii tootjad, kes toodavad ebakvaliteetset ja odavat kaupa, aga ka meie ise, kes me liigselt tarbime.

Mina vähendan oma tarbimist ja keskkonnajalajälge sellega, et ma korduskasutan.

Ma korduskasutan, sest hoolin keskkonnast, enda tervisest ja rahakotist.

Tooted, mida ma enam ei tarbi

Miks?

Korduskasutatav lahendus

Toidukile

On prügi, mida ei saa ümbertöödelda ja sisaldab meie organismile ohtlikke aineid, nt PVC

Naturaalne mesilasvahakangas

Küpsetuspaber

On prügi, mida ei saa ümbertöödelda ja sisaldab meie organismile ohtlikke aineid, nt PFC

Silikoonist küpsetusmatt

Majapidamispaber

On ühekordne prügi

Riidest bambusest või flanellist lapid.

Nuuskamispaber

On ühekordne prügi, tihti lõhnastatud ohtlikke ainetega.

Riidest taskurätik

Ühekordne take-away karp

Ühekordne prügi, mida ümber ei töödelda (sh biolagunevad ja komposteeruvad karbid jõuavad põletusse). Ohtlikud plasti lisaained

Lähen toidule oma karbiga järele või palun toidu pakendada RingKarbi toidukarpi.

Ühekordsed toidupakendid

Prügi, mille ringlusse võtmine on väga keeruline või lausa võimatu. Ohtlikud ained nt konservpurgi siseseinal (BPA), plastpakendites.

Ostlen võimalusel pakendivabalt. Turul ja suuremas toidupoes on see võimalik.

Pudelivesi

Ohtlikud ained plastist imbuvad pudelivette, ühekordne prügi

Vesi tuleb kraanist.
Kannan kaasas oma roostevabast terasest või klaasist pudelit.

Kilekotid

Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi.

 

Puu- ja juurviljade, pähklite jaoks vanadest pitskardinatest tehtud kotid. Suur poekott ka riidest.
Prügikasti põhja panen vana ajalehe vm paberi. Prügikotte ei kasuta.

Paberkott

Paberkott oleks kilekotist keskkonnasõbralikum, kui me seda vähelt 5x korduskasutaksime. Üldjuhul me seda ei tee.

Samad lahendused, mis kilekottidele.

Uued riided

Ohtlikud ained; kallid; väga suur keskkonnamõju; ümber ei töödelda.

Kasutatud riided.

Vanade riiete ümberõmblemine

Ühekordsed žiletid

Ühekordne prügi, mida ümber ei töödelda

Epilaator või „vanakooli“ raseerija.

Sidemed ja tampoonid

Ohtlikud lõhnaained, pleegitusained. Ühekordne prügi, mida ümber ei töödelda.

Korduskasutatavad riidest sidemed ja kuutopsik

Laste ühekordsed mähkmed

Ohtlikud ained lapse õrna naha vasta; prügi, mida ümber ei töödelda; kallid, koledad

Riidest mähkmed


Uuri kindlasti ka Ökopere FB ja IG, kus on kuni 7.juulini 2021 käimas uhkete auhindadega loosimäng.
Eelmine
Kuidas me kompostime ja permapeenraid teeme

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: